Õpetajale

Tunni kirjeldus

Materjali võib kasutada sotsiaalteaduste- ja loodusteaduste tundides. Sellest võib olla kasu ka arutelus „Tõe ja õiguse“ esimese osa üle. Peamine küsimus, millega õpilased tegelema hakkavad, on „Mis ajastud on sinu kodumaastikesse oma jälje jätnud?“ Arutelud on pühendatud maastike ajaloole ja selle seosele inimesega.

Tunni käigus õpilane

• õpib maastikes ära tundma eri ajastute märke;
• õpib hindama inimtegevuse mõju mingile maastikule;
• hakkab uurima oma koduümbruse maastiku ajalugu;
• mõtleb maastiku mõjule identiteedi kujunemises.

Tunni kava

Sissejuhatus

Nädal enne tunni toimumist tutvustage ülesannet ning paluge õpilastel tunni jaoks fotosid leida, ise pildistada ja uuritava paiga kohta informatsiooni otsida. Uudishimu äratanud asjade kohta teabe hankimiseks võivad nad kasutada nii interneti kui küsida sugulastelt.

Põhisammud

• Paluge õpilastel lugeda sissejuhatavat materjali. Arutage, mida nad mõistavad sõna „maastik“ all? Kas nad on kunagi märganud maastikes jälgi minevikust? (5 min)
• Liikuge edasi ülesande juurde. Jagage õpilased 2-3 kaupa rühmadesse ja laske neil arutleda ülesandes püstitatud küsimuste üle. Paluge mõnel õpilasel kaasavõetud piltide võrdlemisel tekkinud avastusi jagada. (35 min)
• Arutage õpilastega, mis mõju on maastikul inimese identiteedi kujunemises. Mõned küsimused selle vestluse jaoks on välja toodud lõigus „Märkused ja lisategevused“. (7 min)

Kogu tund kestab umbes 55 min.

Märkused ja lisategevused

• Sõltuvalt klassi suurusest võib õpetaja põhiülesande läbi viia ka õpilaste ettekannete vormis.
• Kokkuvõtvas arutluses võib õpilastelt küsida järgnevaid küsimusi: Kas mingil kindlal maastikul üles kasvamine võib meie identiteeti mõjutada? Kas lõunamaa mägedes elavate inimeste kultuur ja teisel pool põhjapolaarjoont elavate inimeste kultuur on samuti erinevad neid ümbritsevate maastike tõttu? Kas su kodumaastikul on mõni kindel asi, mis sulle enim muljet avaldab? Kas sa usud, et see mõjutab su iseloomu? Kas sa usud, et maastik võib innustada sind oma tundeid väljendama (nt selle kohta luuletust kirjutama)?
• Kutsuge õpilasi üles mõtisklema, kuidas Vargamäe maastik „Tõe ja õiguse“ peategelaste iseloomu mõjutas.
• Arutage ka võõra maastiku mõju üle inimesele. Mis sorti tundeid võib võõras maastik tekitada reisimise kontekstis? Sunnitud ümberasumise ja koduigatsuse kontekstis?

Materjali võib kasutada kirjandustundides, sotsiaal- ja loodusteaduste tundides. Sellest võib olla kasu arutelus „Tõe ja õiguse“ esimese osa üle. Peamine küsimus, millega õpilased tegelema hakkavad, on „Millised suhted on tegelastel loomadega? Millised on meie suhted loomadega tänapäeval, võrreldes romaanis kirjeldatuga?“ Arutelu on pühendatud looma muutuvale kuvandile ja tema rollile kultuuris.

Tunni käigus õpilane

• analüüsib loomade kujutamist „Tõe ja õiguse“ maailmas;
• õpib võrdlema erinevaid loomade kujutusi;
• mõtleb meie suhte üle loomadega inimese identiteedi kontekstis;
• mõtleb reaalsete rollide ja funktsioonide üle, mis loomadel inimese elus on;
• harjutab digitaalsest tekstist otsingute tegemise oskusi.

Tunni kava

Põhisammud

• Laske õpilastel lugeda sissejuhatavat materjali ja selle üle arutleda. Mis ülesanded loomadel inimeste elus on? (5 min)
• Liikuge edasi ülesande juurde. Paluge õpilastel jaguneda 5-6 kaupa rühmadesse, otsida digitaalsest tekstist kohti, kus loomi on mainitud, ja analüüsida nende loomaliikide kujutamist romaanis. Ergutage õpilasi materjali üle arutlema ja mõtlema põhjuste üle, miks on suhted tegelaste ja nende liikide vahel just sellised. Paluge igal grupil lühidalt oma avastusi klassile esitada. (35 min)
• Paluge õpilastel leida YouTube’ist kaasaegseid videoid sama liiki loomadest (nt YouTuberid, kes tutvustavad oma lemmikloomi jne) ja tutvustada neid klassile. (30 min)
• Paluge gruppidel teha lühikesed esitlused oma otsingutest ja arutlege, „Kuidas on looma kujutamine romaanis erinev tänapäeva videotest?“ (10 min)
• Pidage kokkuvõttev arutelu teemal „Kuidas meie suhted loomadega identifitseerivad meid endid inimestena?“. Ergutage õpilasi mõtlema suhtest loomadega kui inimese identiteedi osast. (10 min)

Kogu tund kestab umbes 90 minutit.

Märkused ja lisategevused

• Laiendage arutelu, tuues sisse loomade õiguste, taimetoitluse ja veganluse teemad. Kuidas võivad eri vaated neile asjadele inimeste vahel konflikte tekitada?

Tunni kirjeldus

Materjali võib kasutada kirjandustunnis, kus käsitletakse „Tõe ja õiguse“ esimest osa. See võib olla osa väärtuste teemalisest arutelust ühiskonnaõpetuses. Peamine küsimus, millega õpilased tegelema hakkavad, on „Mis asju inimesed kodudes hoiavad ja põlvest põlve edasi pärandavad?“ Tunnis arutletakse, kuidas asjade ja nende sümboolse väärtusega tegelemine kujundab identiteeti. Õpilased saavad kokku panna digitaalse näituse kõige vanematest asjadest, mis neil kodus on, ja teha tunnis lühikese esitluse.

Tunni käigus õpilane

• õpib ära tundma ja kirjeldama materiaalsete asjade sümboolset väärtust;
• analüüsib eelmistelt põlvedelt päritud esemeid ja selgitab välja nende asjade perealased väärtused;
• hindab, kuidas päritud ese meid eelmiste põlvedega ühendab;
• analüüsib uuritud asja funktsioonide muutumist praktilistest sümboolseteks;
• korraldab (valmistab ette kirjelduse, otsib kasulikku infot jne) näituse, kas päriselus või digitaalselt;
• uurib, milline roll on romaanis pereväärtustel.

Tunni materjalid

Pildiait – lehekülg, kus on võimalik luua fotoalbumeid mingil kindlal teemal. Teenust pakub Eesti Rahva Muuseum. Õppekeskkonna „Identiteet ekraanil“ tarbeks on ERM loonud eraldi kausta.

Tunni kava

Valikuline sissejuhatus
Korraldage õpilaste seas rühmaarutelud, mille eesmärgiks on tuletada raamatust meelde võimalikult palju esemeid (nt vana kirst), mis kuuluvad minevikku ja millel oli arvatavasti omanike jaoks mingi sümboolne väärtus. Paluge rühmadel arutada küsimuse üle, „Milline väärtus neil asjadel on/võib olla?“

Sissejuhatus

• Laske õpilastel arutada paarides küsimust „Mis asju inimesed kodudes hoiavad ja põlvest põlve edasi pärandavad?“. Paluge õpilastel oma ideid teistega jagada. (5 min)
• Selgitage õpilastele ülesannet. Minge „Pildiaida“ leheküljele, et demonstreerida näidispilti. Näidake õpilastele, kuidas „Pildiaita“ oma tööde üleslaadimiseks kasutada. Seletage õpilastele, et nad peavad oma pildist umbes 2 minutit rääkima (ülesanne antakse neile nädal enne tundi). (15 min)

Põhisammud

• Õpilased töötavad individuaalselt, valmistavad ette pilte ja vastavad küsimustele. (2 tundi)
• Tehke ettekandeid, kus iga õpilane vastab ülesandes püstitatud küsimustele (2 minutit igaühele). Ergutage õpilasi iga pildi kohta 1-2 küsimust küsima (3 minutit igaühele). (50 minutit kuni 3 tundi)

Märkused ja lisategevused

• Tehke esitletud asjadest klassiruumis näitus. Paluge õpilastel oma pildid ja asjade lühikesed kirjeldused välja printida.
• Arutlege mõne esitletud asja üle. Näiteks, kui ese on ebatavaline või ebatavaliste omadustega, küsige enne õpilase selgitust klassilt, milleks seda võib olla kasutatud. Seda tegevust võib teha mängu vormis (andes igale tiimile õige vastuse eest punkte).
• Laadige fotod üles sotsiaalmeediasse, kasutades hashtag’i #kõigevanemasi, või jagage neid Relikvas, isiklike muuseumide loomise veebikeskkonnas.

Tunni kirjeldus

Materjali võib kasutada kirjandustunnis, kus käsitletakse „Tõe ja õiguse“ esimest osa. Tund võib olla ka osa ajalootunnist, kus räägitakse põllumajanduse arengust. Peamine küsimus, millega õpilased tegelema hakkavad, on „Millised oskused ja ressursid olid 19. sajandi talupidamises vajalikud?“

Tunni käigus õpilane

• uurib ja analüüsib, millised oskused on tänapäeval vajalikud, et olla edukas;
• mõtleb välja ja uurib, milliseid oskusi on/oli vaja, et pidada talu;
• selgitab välja iseenda ja oma klassikaaslaste oskused;
• õpib Eesti rahvusparkide maastike ja olulisemate maavarade kohta;
• kavandab, kuidas kasutada piiratud ressursse, et rajada konkurentsivõimeline ettevõte (talu vormis);
• hindab erinevate selle tööga seotud või ka mitte seotud oskuste vajalikkust millegi tootmisel;
• mõistab talutöö rolli romaani tegelaste eludes.

Tunni materjalid

Lingid kaardimaterjalidele: Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi.

Täiendavad pildid või fotod iga maastiku kohta (kui vaja).

Pildid erinevatest põllutöödest sissejuhatuse jaoks.

Tunni kava

Valikuline sissejuhatus
Korraldage õpilaste seas arutelu, et selgitada välja, milliseid huvitavaid oskusi neil on (käsitöö, kiirlugemine, arvutioskused jne). Arutlege, „Millised oskused on tänapäeval vajalikud, et olla edukas?“

Sissejuhatus

Jagage õpilased rühmadesse ja laske neil arutada, mis oskused inimestel 19. sajandil olema pidid ja millised on erinevad toonased põllutööd. Juhtige seda arutelu ja aidake õpilastel mõtteid koguda, näidates pilte või videoid erinevatest põllutöödest. Vestlust võib pidada mängu vormis, kus igale rühmale antakse hulk pilte ja nad peavad otsustama, milliseid oskusi on nende tööde jaoks vaja.

Põhisammud

• Selgitage õpilastele, et nad hakkavad tegema rühmatööd, kus iga rühm peab ehitama oma talu. (5 min)
• Laske õpilastel järgida juhiseid, mis on antud ülesandes. Suunake seda mängu ja otsuseid, mis mängu jooksul tehakse. Tehke iga 5 minuti tagant eri ülesannete vahel lühikesi pause, et õpilased lõpetaksid samal ajal. (25-40 min)
• Tehke lühike ettekanne (umbes 5 minutit iga tiimi kohta), kus mõned rühma liikmed esitlevad oma talu. (20 min)
• Paluge õpilastel hääletada oma lemmiktalu poolt. (5 min)

Lisategevused

• Paluge õpilastel mõelda oskustele, mida raamatu/filmi tegelased oma talu pidamiseks vajasid.
• Paluge mõnel õpilasel rääkida oma sugulastest, kes talus töötavad, ja arutage, „Milliseid oskusi nad talupidamiseks vajavad?“
• Korraldage arutelu, mis keskendub küsimusele, kas 19. sajandil talu pidamiseks vajalikud oskused on sarnased nendega, mida tänapäeva talus vaja läheb.

Tunni kirjeldus

Materjali võib kasutada kirjandus- ja sotsiaalteaduste tundides ning võib olla väärtuslikuks täienduseks arutelus „Tõe ja õiguse“ esimese osa üle. Peamine küsimus, millega õpilased tegelema hakkavad, on „Kuidas me teiste inimeste sõnumeid tõlgendame?“. Arutelud on pühendatud inimeste kommunikatsioonivahenditele ja kommunikatsiooni rollile identiteedi kujunemises.

Tunni käigus õpilane

• õpib tähele panema erinevaid modaalsusi reaalses kommunikatsioonis;
• õpib analüüsima eri modaalsuste kujutamist kirjandusteostes ja filmides;
• õpib paremini mõistma „Tõe ja õiguse“ tegelaste vahelist dünaamikat ja romaani üldist poeetikat;
• õpib hindama inimestevahelise suhtluse tähtsust enesemääramise ja identiteedi kujundamise aspektist

Tunni kava

Valikuline sissejuhatus
Tutvustage tunni teemat, selgitage õpilastele, et kommunikatsioon on väga keeruline protsess, ja paluge neil rääkida, millised kommunikatsiooni tunnusjooned võivad meil aidata mõista või mitte mõista inimest, kellega räägime.

Põhisammud

• Paluge õpilastel lugeda sissejuhatavat materjali ja tutvuda kommunikatsiooni eri modaalsustega. (7 min)
• Laske õpilastel lugeda katkendit romaanist, paluge arutleda esimese kolme küsimuse üle ja nendele vastata. (10 min)
• Näidake katkendit filmist ja vastake neljandale küsimusele. (7 min)
• Laiendage arutlust ja vaadake videot inimestest, kes reageerivad komplimentidele. Paluge õpilastel vaatamise ajal jälgida, kuidas meie sõnad mõjutavad meie reaktsiooni. (7 min)
• Mängige rollimängu, kus õpilased püüavad samu sõnu kasutades edasi anda eri sisuga sõnumeid.

Kogu tund kestab umbes 40 minutit.

Märkused ja lisategevused

• Paluge õpilastel mõelda olukordadele, kus neil on olnud raskusi oma mõtete ja tunnete väljendamisega. Arutage, milles seisnes neil juhtudel probleem.
• Laske õpilastel mõelda, kuidas on üksteise mittemõistmist kujutatud teistes kunstilistes tekstides. Lisaks jagage õpilaste rühmadele lühikesi tekste ja näidake lühikesi videoid, kus inimestel on raske oma mõtteid või tundeid väljendada, ja paluge neil arutada, milles võib olla asi.
• Paluge õpilastel mõelda Mari ja Jussi suhtele kooli- või küberkiusamise kontekstis. Mis võib olla naljade ja agressiivse käitumise põhjus koolikaaslaste/internetikasutajate vaatenurgast? Kuidas võivad tänapäeva maailma tajuda inimesed, kes on teistest erinevad?

Materjali võib kasutada kirjandustundides ja sotsiaalteaduste tundides ning võib olla väärtuslikuks täienduseks arutelus „Tõe ja õiguse“ esimese osa üle. Peamine küsimus, millega õpilased tegelema hakkavad, on „Miks tekitavad erinevad väärtused inimeste vahel lahkhelisid?“. Arutelu on pühendatud väärtuste tõlgendamisele ja sellega seotud konfliktidele.

Tunni käigus õpilane

• õpib mõistma väärtussüsteemi rolli identiteedi kujunemises;
• õpib sügavamalt mõistma „Tõe ja õiguse“ peamist konflikti;
• sõnastab omaenda väärtused ja õpib, kuidas neid väljendada ja kaitsta;
• õpib nägema olukordi teiste inimeste vaatenurgast;
• arendab dialoogi pidamise oskusi ja oskust hinnata, millistest isikuomadustest on kasu, et sind dialoogis kuulda võetaks.

Põhisammud

• Lugege sissejuhatust ja arutage õpilastega, mis on inimlikud väärtused. Kas nad on kunagi sattunud konfliktidesse, mis on tekkinud vastukäivate väärtuste pinnalt? (4 min)
• Vaadake katkendit adaptatsioonist. (3 min)
• Paluge õpilastel võtta paaridesse ja koostada Pearu ja Andrese väärtuspüramiidid. Ergutage õpilasi võrdlema tegelasi ja nende püramiide ning arutlema teemal „Miks on nende püramiidid sarnased/erinevad?“ (10 min)
• Jagage õpilased rühmadeks ja laske neil koostada ühised püramiidid. (15 min)
• Alustage kokkuvõtvat arutelu 4. osas toodud küsimuste põhjal

Kogu tund kestab umbes 45 minutit.

Märkused ja lisategevused

Märkused

• Materjal ei paku ühtegi konkreetset „väärtuse“ mõiste definitsiooni. See tuleb välja selgitada õpilastega vesteldes.
• Ülesanded peaksid keskenduma õpilaste omavahelistele aruteludele.

Lisategevused

• Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nende väärtuspüramiidid erineksid nende vanemate omadest. Kuidas võib välja näha järgmise põlvkonna püramiid?
• Korraldage arutlus teemal „Kas väärtused muutuvad ajas?“. Paluge õpilastel mõelda, kuidas ja miks nende väärtused on ajas muutunud.