Romaani tekst

“Tõe ja õiguse” maailm

“Tõe ja õiguse” maailm

Kes ma olen ja kuidas ma iseendaks sain? Kellega ma kokku kuulun? Need on keerulised küsimused - ühtaegu väga kaasaegsed ja samas igavesed. Seepärast polegi imestada, et pea sajandivanune lugu Vargamäest ja selle elanikest pakub ka täna väga hea aluse, millelt endaksolemise ehk identiteedi teemadele läheneda.

Klõpsates pildil olevatel objektidel saate lähemalt uurida seda, kuidas kujuneb isiklik identiteet suhtluses teiste inimestega, milline roll on esemetel, oskustel ja maastikul kultuurilise identiteedi kujunemisel ja kuidas on Vargamäe aegadest saadik muutunud meie suhted teiste elusolendite liikidega.

Sisukord

Mina ja loodus
  1. Maastik
  2. Loomad

     

Mina ja argikultuur
  1. Esemed
  2. Oskused

     

Mina ja teised
  1. Inimsuhted
  2. Väärtused
  3. Sotsiaalne struktuur
Mina ja tekst
  1. Tekst
  2. Filmikeel

     

Filmikeel

Kuidas film "Tõde ja õigus" ühendab endas tänapäeva globaliseeruva maailma ja Eesti rahvusliku kultuuri?

Filmi treiler

Tanel Toomi filmis saavad kokku üks Eesti kultuuri tähtsamaid tüvitekste ning Hollywoodi filmikeel. Selline kooslus kõnetab kaasaegse Eesti inimese identiteeti selle eri tasanditel. Rahvuskultuuri seisukohast on Tammsaare lugu Vargamäest kindlasti meie mina-pildis tähtsamal kohal, kuid samas mõeldes laiemalt meie kultuuritarbimise harjumuste peale, ei saa ka Hollywoodi mõju osatähtsust meie maailmavaates väheoluliseks pidada. Nii võib öelda, et Toomi loodud teos astub dialoogi üheaegselt nii kohaliku kui ka globaalse kultuurikihiga Eestis.

Sedalaadi hübriidsed vormid kaasaegsel kultuurimaastikul ei ole omased mitte ainult kultuuritekstidele, vaid ka tänapäeva inimeste identiteediloomele tervikuna. Suuremal osal inimestest kujuneb välja vähemalt kaks-kultuurne identiteet, mille üks pool on seotud kohaliku kultuuriga, teine pool aga kohastunud globaalse olukorraga. Mõningates kultuurides hoitakse neid pooli selgelt üksteisest eraldi, teistes aga võivad need kokku sulades uusi hübriidseid identiteete luua. (Arnett 2002, Hermans and Dimaggio 2007).

infoVaata seda lehte tahvlis või lauaarvutis, siis saad lahendada ka põnevaid ülesandeid.
  • Osa 1
  • Osa 2

Osa 1

Protsessi, mis seob omavahel kultuuri globaalse ja kohaliku suunitluse nimetatakse glokalisatsiooniks (globaalne + lokaalne). Tutvuge allpool esitatud glokalisatsiooni näidetega Eesti kultuuris.

Sushi Eesti moodi
Trad.Attack!
Muhu tennised
  • Kas oskate tuua veel näiteid glokalisatsioonist?
  • Kas glokalisastsiooni protsess võib ohustada väikeste kultuuride püsimajäämist või hoopis vastupidi – aidata neid säilitada.
  • Kas glokalisatsiooni fenomen on omane ainult 21. sajandile või võime me sarnast nähtust kohata ka varasematel aegadel?

Osa 2

Vaadake “Tõe ja õiguse” filmitreilerit. Millised Toomi filmivõtted meenutavad teile Hollywoodi kino?

Lisalugemist: Lugege Hollywoodilikut filmikeelest “Tões ja õiguses” järgmistest arvustustest:

  • Andrei Liimets “Arvustus. Armastusega Vargamäelt”
  • Ra Ragnar Novod “Eepiline suurfilm "Tõde ja õigus": loe, mida arvavad Eesti inimesed ja filmikriitikud”

Hollywood on mõjutanud filmitööstust üle kogu maailma ning seeläbi kujundanud globaalselt inimeste filmimaitset ja -harjumusi. Vaatamata sellele, et Hollywoodi nimetus koondab väga erinevaid filme, võime me siiski sageli kohata mõistet ‘Hollywoodi filmikeel’, mis viitab aarusaamale, et on olemas teatud universaalsed tunnused, mis on omased kõigile Hollywoodi filmidele. Millised filmivõtted on teie arvates seotud Hollywoodi stiiliga?

  1. Valige all toodud nimekirjast üks Hollywoodi filmižanr. Vaadake YouTube’ist videot ning tooge välja, mis on selle žanri kõige tähtsamad tunnused.
    • Komöödia
    • Sõjafilm
    • Ulmefilmid
    • Krimifilmid
    • Vesternid
  2. Valige üks lühike aga terviklik katkend romaanist
  3. Looge selle katkendi põhjal stsenaarium ning piltstsenaarium, mis vastaks teie poolt valitud filmižanri nõuetele.
  4. Analüüs
    • Võrrelge valitud romaanikatkendit enda loodud versiooniga:
      - Tooge välja peamised muutused tegelastes ja stseeni üldises meeleolus.
      - Kas valitud žanr muutis mingil moel ka katkendis kirjeldatud olukorra tähendust?
    • Võrrelge oma tööd teiste klassikaaslaste omadega. Kas leiate ühiseid jooni, mis võiksid kirjeldada Hollywoodilikku filmikeelt tervikuna?

Tekst

Kaader filmist

„Kena oleks, kui lapsed piiblilugu õpiksid ühes „Kalevipoja“ ja „Kalevala“ lugudega; kui nad õpiksid piibli ilmaloomise loo peale niisama vaatama, nagu nad vaatavad iga muinasloolise loomisloo peale. /.../ Õpetagem neid pisut vaatlema ja võrdlema.Laske nad loevad piibli, „Kalevipoja“ ja „Kalevala“ kõrval ka Kreeka ja Rooma sellekohaseid teoseid.../.../ Õpetagem nägema looduse, ilmade, kogumi (universumi PT) lõpmatust, õpetagem tähele panema meie mõistust, mis otsib lõplikku, mille raudsest rõngast päästab meid ainult tundmus. /.../ Kena oleks just piibli varal lastele näidata, kui lõpmata palju eksitusi on ka kõige suuremates raamatutes.“

A.H. Tammsaare „Usust ja tema õpetusest“ 1917.

Suhtlemine tekstiga on keeruline protsess. Teksti mõistmine põhineb selle sisemise struktuuri analüüsil, ajaloolisel kontekstil, suhtel teiste tekstidega. Lugemist ei saa aga samastada lihtsa dekodeerimisega, sest paljud tekstid mitte ainult ei edasta informatsiooni autorilt lugejale, vaid kutsuvad lugejat ka vastama, iseennast kuulama ja loominguline olema.

Nõnda mängib “Tões ja õiguses” olulist rolli Piibel – seoseid pühakirjaga on Tammsaare töös võimalik leida mitmel tasandil. Romaani lugemisel võib piiblimotiivide arvesse võtmine aidata meil teksti sügavama tähenduseni jõuda ning autori ideid ja romaani poeetikat paremini mõista.

Teiselt poolt võime “Tõde ja õigust” lugeda või filmi vaadata ka subjektiivsemalt, seostades teksti tänapäeva kultuurikonteksti või isiklike kogemustega. Mõlemat tüüpi lugemine võib olla põnev.

infoVaata seda lehte tahvlis või lauaarvutis, siis saad lahendada ka põnevaid ülesandeid.
  • Osa 1
  • Osa 2

Osa 1

Hiiob, Léon Bonnat, 1880
Kristus kõrbes, I. Kramskoi, 1872

Piibel on kõigepealt raamat, millest Andres sai arusaamist õigusest, toetust kahtlusehetkedel ja ka lohutust. Ja lõpuks ka uusi kahtlusi. Hingekosutust pakkuvast raamatust muutus piibel peagi „omakasuliseks õiguseraamatuks“.

Teiseks esitab piibel lugusid ja romaanis on tihe seos kahe piiblilooga: Hiiobi kannatuste lugu Vanast Testamendist ja Kristuse kiusamise lugu Kuradi poolt Uuest Testamendist. Tammsaare kasutab sõna kehastumise võtet. Kirjanik laseb Andresel kehastuda Hiiobiks: ta „võttis kapist piibli ja hakkas oma jumalaga kõnelema Hiiobi suu läbi“ (Tammsaare 1952: 384). Pearul on aga varjatum seos Kristuse kiusamisega kõrbes. Lisaks vihjetele tema ütlemistes on ta Indreku arvates sarnane Kristuse kujule kirikus, „mis tuletas talle meelde Oru Pearut särgiväel“ (Tammsaare 1952: 422).

Kolmandaks kehastab piiblit ka loodus, millega kõigil taludel tuleb võidelda: „Vargamäe kõneleb tegudega. Paari aastaga pistab ta sulle tuhat pajupõõsast vikati ette, see on tema issameie. Kivid saputab ta sulle nagu hundikarja saha ette, see on tema kümme käsku. Mõne aastaga tallab ta su kraavid täis, mis sa vaevaga kaevand, see on tema püha ristiõpetus ja peatükid. Mõnekümne aastaga sööb ta su luud–liikmed ja saadab su kirikuaiale, see on tema piiblilugu. Nõnda kõneleb Vargamäe ja nõnda kõneles ka Vihukse. Ja ega Hundipalu, Ämmasoo, Rava, Kukessaare, Aaseme, Võlla, Kassiaru ja kõik need teised kohad muid palveid inimestele õpeta” (Tammsaare 1952: 395).

Need kolm piibli kasutamise viisi osutavad Tammsaare romaani poeetika ühele tunnusjoonele – neomütologismile, soovile luua oma loole igavikuline tasand läbi võrdluse iidsete lugudega.

Ülesanne

infographics est

Ülaltoodud infograafikult võite näha, mitmel korral on romaani “Tõde ja õigus” I osas mainitud erinevaid reilgiooniga seonduvaid sõnu. Otsige romaanist tsitaate, kus mainitakse sõnu “piibel”, “jumal”, “kurat”, “Iiob” või “Jeesus” ja vastake järgnevatele küsimustele.

  • Millises kontekstis on neid sõnu kasutatud?
  • Kas antud näite puhul võib aimata otsest seost mõne piiblilooga?
  • Kuidas aitavad need tegelase maailma mõista?
  • Milliseid kaudseid viiteid Piiblile võib romaanis leida? Kas seal on tegelasi, kes meenutavad sulle Aadamat ja Eevat või Kaini ja Aabelit?
  • Kuidas muudavad piiblimotiivid sinu arusaamist romaanist?

Osa 2

Sageli pöörduvad inimesed raamatute (ka laulude või filmide) poole, otsides vastuseid omaenda elu puudutavatele küsimustele. Olgu see romaan, luuletus, eneseabiraamat või religioosne tekst – kõiki neid võib lugeja kasutada, et paremini mõista oma isiklikke kogemusi. Vargamäe Andresel on Piiblist oma arusaam, mis on tugevalt seotud tema iseloomuga ja tuleneb tema isiklikest uskumustest ja väärtustest. Kas Pearu loeks Piiblit samamoodi nagu Andres?

Mõtle kõigile kordadele, kui kunstitekst on aidanud sul oma kogemusi ja mõtteid uuesti läbi mõelda. Kas oskaksid nimetada vähemalt ühe teksti, mis on su iseloomu ja isiksust tugevalt mõjutanud? Kas on võimalik kasutada “Tõde ja õigust”, et püüda ennast mõista?

Ülesanne

  1. Esimese asjana täida tabel filmistseenidega, mis sind enim puudutasid ja kõige tugevamaid tundeid tekitasid. Seejärel täida tabeli teine osa peamiste teemadega, millega need stseenid sinu arvates tegelevad (võib olla erinevaid variante).
    Näide: Lapseootel Krõõt astub üle kõrge lävepaku majja / Lähedaste hooletusse jätmine.
Stseenid filmistTeemad, mida need puudutavad
1
2
3
4
5
cloud_downloadrefreshTõmba PDF alla
  1. Võrdle oma tabelit klassikaaslaste omadega. Kui erinevad need on? Miks?
  2. Vali skeemilt üks stseen ja teema sügavamaks analüüsiks.
    • Mõtle oma kogemuse peale. Kas sul on valitud teemaga isiklik side? Sellest pole vaja rääkida, kui sa ei taha.
    • Kas stseenis on konflikt? Kas teemas on potentsiaalne konflikt?
    • Kas sa oled rahul sellega, kuidas see konflikt filmis lahendati?
    • Kas filmis on tegelasi, kellega sa samastuda võid?
    • Kas filmis on tegelasi, kes tekitavad sinus negatiivseid tundeid?
    • Kas sa annad tegelase valikutele hinnanguid tänapäevasest või tolleaegsest vaatepunktist?
    • Kellega sa dialoogis oled? Kas tegelaste endi või autoritega, st A. H. Tammsaare ja Tanel Toomiga?
    • Kas valitud stseen on muutnud midagi sinu arusaamas sellest teemast, mida kujutatakse?

Sotsiaalne struktuur

19. sajandil olid ühiskondlikud hierarhiad äärmiselt olulised: oma osa võisid mängida nii sugu, vanus, abielustaatus, klass kui amet. Meestele jäi kõiges viimane sõna, pojad olid tahetumad kui tütred, noored pidid vanadele alluma. Ühiskondlikke piire polnud lihtne ületada ja inimestel polnud palju, mille seast valida. Siiski, isegi mõned “Tõe ja õiguse” tegelased on omale määratud identiteedi kahtluse alla seadnud ja midagi muud otsinud. Kuidas on olukord läbi ajaloo muutunud?

infoVaata seda lehte tahvlis või lauaarvutis, siis saad lahendada ka põnevaid ülesandeid.
  • Osa 1
  • Osa 2
  • Osa 3

Osa 1

Sotsiaalne hierarhia – kes allub kellele? Püüa leida eri inimestele koht “Tõe ja õiguse” maailmas (Hierarhia ei pea olema kujutatud püramiidina ).

jumal
keiser
maaomanik
talupidaja
preester
talumehe naine
talumehe isa
pojad
kohtunik
kõrtsmik
tütred
taluteenijad
karjased
rändkaupmees
kerjus
oluline — kõige olulisem
cloud_download Lae graafik alla
Alusta uuesti
  • Millised tegurid mõjutavad inimese kohta sotsiaalses hierarhias? Milline on jõukuse, soo, vanuse, klassi tähtsus? Kas hierarhia võib sõltuvalt olukorrast muutuda?
  • Kas mäletad olukordi “Tões ja õiguses”, kus tegelaste ühiskondliku staatuse erinevus oli oluline?
  • Mida võime öelda tänapäevase sotsiaalse struktuuri kohta? Kuidas seda visualiseeriksid – kas see on püramiid, ring või midagi muud?
  • Millisena kujutled ideaalset tulevikuühiskonda? Millised tegurid seal rolli mängiksid?

Osa 2

Millest küll tehtud on naised ja mehed? Mõtle soostereotüüpide peale 19. sajandi Vargamäel ja lohista esemed kujude juurde.

eelarvamus
eelarvamus
eelarvamus
jõud
jõud
jõud
iha
iha
iha
ilu
ilu
ilu
kuulekus
kuulekus
kuulekus
töö
töö
töö
huumor
huumor
huumor
sõprus
sõprus
sõprus
klatš
klatš
klatš
strateegia
strateegia
strateegia
võistlus
võistlus
võistlus
koostöö
koostöö
koostöö
kaitse
kaitse
kaitse
hoolitsus
hoolitsus
hoolitsus
loogika
loogika
loogika
intuitsioon
intuitsioon
intuitsioon
õigus
õigus
õigus
kaastunne
kaastunne
kaastunne
õrnus
õrnus
õrnus
ratsionaalsus
ratsionaalsus
ratsionaalsus
tundlikkus
tundlikkus
tundlikkus
Mees
oluline — kõige olulisem
Naine
oluline — kõige olulisem
cloud_download Lae graafik alla
Alusta uuesti
  • Millised olid meeste ja naiste rollid 19. sajandi Eesti külas? Otsi “Tõest ja õigusest” näiteid ja tsitaate. Milline on ideaalne mees või ideaalne naine? Kuidas on tõelisi mehi ja naisi kujutatud?
  • “Millest küll tehtud on väikesed poisid” on tuntud lastelaul 19. sajandi algusest. Kas tead mõnd tänapäevast teksti, mis räägib samast teemast? Vaata seda Nike reklaamikampaaniat. Millest see reklaam räägib? Kas sa oled selle sõnumiga nõus?
  • Millest sina tehtud oled? Mõtle kõige tähtsamate asjade peale oma elus ja joonista pilt. Kas sellel on midagi pistmist sooga?

Osa 3

Igaühel meist on mitmekülgne isiksus, mida mõjutavad meie vanemate, sõprade, kolleegide ja iseenda vaated ja ootused. Kasuta meemi “Kuidas mina ennast näen”, et analüüsida Vargamäe laste isiksusi: Andres, Indrek, Joosep, Liisi.

Jagunege rühmadeks ja valige üks tegelane. Täida tabel visuaalsete kujutistega – võid otsida pilte internetist, laadida üles fotosid oma joonistustest või lavastada pantomiim ja teha endast pilti.

Lohista või laadi siia pilt!

Laadi siia pilt!

Kuidas mu vanemad mind näevad (ootused)

Lohista või laadi siia pilt!

Laadi siia pilt!

Kuidas ühiskond mind näeb (sotsiaalne staatus)

Lohista või laadi siia pilt!

Laadi siia pilt!

Kuidas mina ennast näen (ideaalne mina)

Lohista või laadi siia pilt!

Laadi siia pilt!

Milline ma tegelikult olen (tegelik mina)
cloud_downloadrefreshTõmba PDF alla
  • Millest see vaateviis sõltub? Miks on võimalik igat inimest nii erinevalt näha? Kuidas see killustatus meid endid mõjutab?
  • Püüa leida täpseid tsitaate, mis käivad eri tegelaste kuvandi kohta. Näiteks vanemad näevad Indrekut targa poisina, kes võib kõrgemasse klassi jõuda, samal ajal kui Pearu peab teda “hobusevargaks”.
  • Tee sama meem ka enda kohta. Võrdle oma meemi grupikaaslaste omadega ja arutle, millised su elu tahud tunduvad eri vaatenurkade alt vaadatuna kõige olulisemad.
  • Vaata videot ja arutle, mis on sellise arusaamatuse põhjus.

Väärtuste konflikt

Miks erinevad väärtused inimeste vahel konflikte põhjustavad?

Õpetajale

Stseen filmist: Andres ja Pearu

import_contactsSama koht romaanis (lk 66-68)

See, mida inimene elus väärtustab, on seotud ühiskonnaga, milles ta elab. Ometi võib ka ühe ühiskonna liikmete poolt väärtuslikuks peetav ja väärtuste mõtestamise viis suuresti erineda. Nii näiteks  nõustuvad paljud, et vabadus ja turvalisus on mõlemad olulised väärtused meie ühiskonnas, aga kui hakatakse arutama, kumb neist on tähtsam või mida need sõnad üldse tähendavad – ei ole üksmeele saavutamine sugugi lihtne ülesanne.

Vaidlused väärtuste üle võivad tülli ajada mitte ainult naabreid, vaid ka terveid ühiskonnagruppe. Inimesed on valmis pidama tuliseid võitlusi selle nimel, et  just nende arusaam väärtustest n-ö ´õigeks´ tunnistataks. Väärtussüsteem on ju inimese jaoks justkui kompass, mille abil ta end elus orienteerib. Ja igaüks vajab selles hirmutavalt kaootilises maailmas kindlust, et just tema on õiges suunas liikumas.  Pole siis imestada, et ka Vargamäe peremehed nii järeleandmatult oma tõe ja õiguse eest seisid.

vaartused

infoVaata seda lehte tahvlis või lauaarvutis, siis saad lahendada ka põnevaid ülesandeid.
  • Osa 1
  • Osa 2

Osa 1

Andrese ja Pearu väärtussüsteemid (töö paarides)

Millised olid Vargamäe peremeeste väärtussüsteemid?

  1. Jagage omavahel Vargamäe peremeeste rollid selliselt, et üks esindab Andrese vaatepunkti ja teine Pearu oma.
  2. Selgitage teineteisele oma rolli vaatepunktist, kuidas mõistab tegelane, keda teie esindate allpool esitatud väärtusi (tooge näiteid romaanist ja filmist).
  3. Kujutage oma tegelase väärtussüsteemi püramiidina. Valige alltoodud nimekirjast 6 väärtust ning paigutage need püramiidi selliselt, et  kõige olulisem väärtus oleks püramiidi tipus.
tõde
tõde
tõde
õigus
õigus
õigus
armastus
armastus
armastus
töö
töö
töö
raha
raha
raha
puhkus
puhkus
puhkus
usk
usk
usk
kavalus
kavalus
kavalus
jõud
jõud
jõud
Andres
oluline — kõige olulisem
Pearu
oluline — kõige olulisem
cloud_download Lae graafik alla
Alusta uuesti
  1. Võrrelge  saadud püramiide. Kas Andrese ja Pearu väärtussüsteemides võib leida ka kattuvusi? Kujutage ette, et Andres ja Pearu on sunnitud ehitama koos väärtuspüramiidi. Milliste väärtuste puhul suudaksid nad kokkuleppe leida? Millised väärtused põhjustaksid kõige enam tüli?  Kas kompromiss oleks võimalik?

 

Osa 2

Meie enda väärtussüsteem

Vargamäe peremeeste pidev kemplemine selle üle, kellele kuulub tõde ja kellele õigus, võib kõrvalt vaadates ehk tobe tunduda, kuid mil määral oleme me ise võimelised järeleandmisi tegema, kui asi meie enda maailmavaadet puudutab?

Ehitage koos väärtuste püramiid. (Töö rühmades, 4-6 inimest)

  1. Tutvuge alltoodud väärtustega.
  2. Hakake järgemööda ringis püramiidi väärtusi lisama, selliselt et igaüks saab korraga lisada ühe väärtuse kuni püramiidis on 10 väärtust. Enne püramiidi lisamist peab valiku tegija selgitama ülejäänud rühmale, mida tema jaoks see väärtus tähendab. Esialgu ei ole tarvis väärtuste asukohale püramiidis tähelepanu pöörata.
  3. Kui 10 väärtust on välja valitud, siis paigutage need püramiidis ümber selliselt, et kõige olulisem väärtus oleks püramiidi tipus. Proovige leida selline paigutus, millega kõik rühma liikmed oleksid nõus või võimelised leppima.
Ausus
Vabadus
Tervislik eluviis
Armastus
Töökus
Nauding
Perekond
Multikultuursus
Rahu
Keskkonnasäästlikkus
Õiglus
Rikkus
Teaduslikkus
Eneseteostus
Rahvuslus
Vaimsus
Traditsioonid
Haridus
Võrdsus
Turvalisus
oluline — kõige olulisem
cloud_download Lae graafik alla
Alusta uuesti
  1. Kui püramiid on valmis, siis arutlege rühmas järgmiste küsimuste üle:
    • Kui paljud rühma liikmed jäid püramiidi lõpptulemusega rahule? Kas on neid, kes tunnevad, et loodud väärtussüsteem läheb suurel määral nende maailmavaatega vastuollu?
    • Millised väärtused põhjustasid kõige enam tüli?
    • Kas oli väärtusi, mille tähendusest saadi väga erinevalt aru? Mis võib olla nende erinevate arusaamade põhjuseks?
    • Kuidas jõudsite rühmas kokkuleppele? Kas kõigi arvamusel oli rühmas võrdne kaal? Kui ei olnud, siis millest see tulenes (hea veenmisoskus, erinev temperament, mõne liikme passiivsus vm?)

Väärtuste pürmaiidi ehitamise idee eest täname Mari-Liis Nummertit ja TÜ eetikakeskust. Eetikakeskuse väärtusteemaliste mängudega saab tutvuda siin.

Inimestevahelised suhted

Kuidas me üksteist suhtlusolukordades mõistame?

Õpetajale

Stseen filmist: Mari ja Juss

import_contactsSama koht romaanis (lk 88-89)

Inimestevaheline suhtlus on väga keeruline protsess, milles ei kasutata üksnes sõnu, vaid ka žeste, näoilmeid, intonatsiooni jm. Vaata allolevaid pilte. Millised elemendid aitavad meil suhtlejat mõista?

pose
expression
crylaugh
distance
gestures

On palju põhjuseid, miks me vahel üksteist ei mõista. Näiteks võivad mõned suhtluspartneri saadetud signaalid meile märkamatuks jääda. Samuti võib kaaslase olek olla segadusse ajav, näiteks tahtmatuid signaale saates või ka ise teadmata, mida ta täpselt väljendada soovib.

infoVaata seda lehte tahvlis või lauaarvutis, siis saad lahendada ka põnevaid ülesandeid.
  • Osa 1
  • Osa 2

Osa 1

Jussi ja Mari vahelise suhtluse analüüs

  1. Loe läbi katkend romaanist. Milliseid kanaleid Juss ja Mari omavahelises suhtluses kasutavad?
  2. Mida nad teineteise käitumises ja olekus märkavad, mis jääb märkamatuks?
  3. Mis on teineteise vääritimõistmise allikaks? Miks Mari Jussi kiusab ja kuidas Juss seda tõlgendab?
  4. Võrdle romaanikatkendit filmikatkendiga. Kuidas edastatakse sama stseeni filmikeele vahenditega (märka näitlejate mängu, misanstseeni, helitausta, kadreeringut ja kaameratööd)? Mis on suhtlusaktis võrreldes romaanikatkendiga muutunud?
  5. Vaata videot ja mõtle, millistes olukordades kommenteerime üksteise välimust? Millist mõju võivad meie sõnad neil puhkudel avaldada?

Osa 2

Rollimäng

Kas oled mänginud pantomiimi mängu, kus osalejad selgitavad mõisteid sõnu kasutamata? Et paremini mõista mitte-sõnaliste väljendusvahendite tähtsust suhtlemisel, võtke ette väike rollimäng.

Pidage kaaslasega maha samade sõnadega dialoog, edastades iga kord erinevaid emotsioone:

      A: Ma kolin Tokyosse.
      B: Olen selle üle väga õnnelik.

Esiteks püüdke oma repliik öelda võimalikult neutraalse intonatsiooni ja miimikaga. On see lihtne? Seejärel püüdke väljendada erinevaid emotsioone: õnne, kurbust, segadust, viha, ükskõiksust jne.:

  • Milliseid vahendeid kasutasite emotsioonide väljendamiseks?
  • Mille põhjal mõistsite kaaslase emotsioone? Kas tõlgendasite neid iga kord õigesti?
  • Kuidas muutus dialoogi kui terviku tähendus? Tooge näiteid, millised suhtluskontekstid võivad selle dialoogi tähendust mõjutada.

Kõige vanem ese

Milliseid esemeid me oma kodudes alles hoiame ja põlvest põlve pärandame?

Õpetajale

Kaader filmist

Krõõt ei vastanud tol korral musta ega valget, sest mehel oli ju õigus. Aga kui vihm aega andis, nii et nad ikkagi rukki kuivalt sisse said, siis hakkas tal endast hale meel. Peaasi: miks kurjustas mees enne, kui ta ei teadnud, mis teeb vihm? Ja miks sai ta kohe nii käredaks? Eks võinud ta ometi mõelda, et temal, Krõõdal, on nende esimene laps rinna all.

Kodus läks ta aita ja seal nuttis ta kibedasti oma suure valge kirstu najal. Andres tuli talle sinna järele, ja leides ta nutmast, seisis natukese aega vaikides. Siis astus ta ligi, ilma et naist oleks puudutanud, ja ütles:

«Krõõt, ära nuta. Ma mõtlesin ju, et vihm tuleb kaela, kastab rukki märjaks, ega ma siis muidu.»

See oli tol korral naise mehega lepitanud. Aga esimesele pahandusele järgnesid teised, ja kui nüüd Krõõt kuskil seisis ja nuttis, siis ei tulnud Andres enam temaga rääkima. Ka ei läinud Krõõt enam aita emalt saadud kirstu najale pisaraid valama, nagu esimesel korral, kus ta oli valgelt kirjatud kirstult nagu emalikku õrnust ja troosti lootnud. Peale selle kirstu olid tal veel vana Maasik ja kaasavarana saadud mära, aga ka nende juurde ei läinud ta oma kurbusega, või olgu siis, et juhtus nutt peale tulema just lehma lüpstes.

 (A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus I" 1952, lk 98-99)

19. sajandi kolmandal veerandil olid suurem osa maamajapidamise esemetest lihtsad ja tagasihoidlikud. Siiski oli igal inimesel vähemalt mõni sümboolse väärtusega ese, mida kalliks peeti ja põlvest põlve edasi pärandati. Nende hulgas oli erilisteks puhkudeks, näites pulmadeks valmistatu või haruldused, mis kusagilt leitud või kaasa toodud. Krõõda jaoks oli emalt saadud valge riidekirst pea kõige armsam kaasavara. Paljud esemed, mida täna näeme muuseumides - mööbel, köögitarvikud, rõivad - ongi säilinud just tänu sellele, et keegi neid kunagi eriliseks pidas.

infoVaata seda lehte tahvlis või lauaarvutis, siis saad lahendada ka põnevaid ülesandeid.

Osa 1

  1. Tee pilt kõige vanemast esemest oma kodus. Tee seda hea valguse ja neutraalse (näiteks valge või musta) taustaga asukohas nii et ese oleks pildil selgelt nähtav.
  2. Kirjuta pildi juurde lühike selgitus. Vajadusel küsi lisa lähedastelt ja otsi internetist.
    • Milline see ese välja näeb?
    • Mis on selle funktsioon?
    • Kuidas see teie koju sattus?
    • Miks on seda alles hoitud?
    • Kas ja mida see sulle tähendab?
    • Jaga oma lugu Eesti Rahva Muuseumi andmebaasis Pildiait ja miks mitte ka sotsiaalmeedias, kasutades teemaviidet #kõigevanemasi. Kui leiad kodust palju huvitavaid vanu esemeid, võid oma kollektsiooni luua ka veebikeskkonnas Relikva.
  3. Esitlege pildistatut ka klassis ning arutlege, kas need vanad esemed ja nendega seotud lood meist igaühe kohta ka midagi uut jutustavad?

Maastik

Milliste aegade jäljed on loetavad minu koduses maastikus?

Õpetajale

Tammsaare Vargamäe ümbruse prototüübid on küllalt täpselt Eesti kaardile kantud ning kirjaniku ja tema teoste ajaloolisi seoseid Kõrvemaaga on ka palju uuritud. Kus (ja miks just seal?) asub aga 21. sajandi esimese veerandi Vargamäe?

Maastikuna võime kirjeldada mõnda piirkonda, millel on iseloomulikud looduslikud ja inimese poolt kujundatud tunnused. Sellisel juhul kujutleme maastikku eelkõige ruumina. See võib olla näiteks kodupaik, mis mängib inimese minapildis enamasti suurt rolli, või mõni eksootiline kant, tiheasustusega linn või inimmõjust puutumata paik. Inimesed muudavad maastikke, laiendades linnu ja tööstuseid, aga ka soid kuivendades nagu seda tehti Vargamäel. Maastikest võib aga leida ka erinevate aegade jälgi - loomade kivistisi, erinevaid pinnavorme, ehitiste varemeid, põlde ja taimi, teid ja radu, aga ka legendide või isiklike mälestustega seotud objekte. Nii sarnanevad maastikud vanade ürikute või majade seintega, millelt on kirjade ja värvide või tapeetide kihte maha koorunud, paljastades varasemaid kihistusi. Mida paremini mõnd maastikku tunneme, seda rohkem oskame sealt taolisi jälgi välja lugeda.

infoVaata seda lehte tahvlis või lauaarvutis, siis saad lahendada ka põnevaid ülesandeid.
  • Osa 1
  • Osa 2
  • Osa 3

Osa 1

  1. Leia oma perekonnaalbumist vähemalt 15 aastat vana foto, millel on näha mõnda sinu kodu lähedal asuvat paika. Soovi korral võid algse foto valida ka mõnest digiarhiivist:
    • Ajapaik
    • ERR fotoarhiiv
    • Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem FOTIS
    • kivike.kirmus.ee
    • Vanadpildid.net
    • Digiarhiiv DIGAR
  2. Pildista seda sama kohta samast vaatepunktist uuesti.
  3. Lae mõlemad fotod siia allapoole ja lisa viited objektidele, mis on vahepeal lisandunud, samuti kõige vanemale ja uuemale maastikuelemendile. NB! Ära vahepeal lehte värskenda, muidu kaob tehtu ära!
Koht minevikus
Koht tänapäeval

Lohista või laadi siia pilt vanast ajast!

Laadi siia pilt vanast ajast!

Lohista või laadi siia pilt tänapäevast!

Laadi siia pilt tänapäevast!



Fotode info

Kliki tekstil, et teksti muuta:
Kirjuta siia fotodel kujutatud koha ja vana foto päritolu kohta.

Kommentaarid piltidel

Kliki pildil asja, mida kommenteerida soovid. Kommentaarid tekivad siia:

  1. Kui kõik on valmis, tõmba töö PDF-failina alla ja saada see e-postiga õpetajale.
cloud_downloadrefreshTõmba PDF alla

Osa 2

Missugust osa etendab „Tões ja õiguses“ maastik? Kuidas erinevad romaanis ja filmis kujutatud maastik?

„Tõde ja õigust“ võib näha kui romaani, mis kirjeldab eestlaste suhet maaga või maastikuga laiemalt. Teisalt on romaan ja film hakanud mõjutama seda, kuidas eestlased end ümbritsevast maastikust mõtlevad.

Semiootik Timo Maran on maastiku ja kirjanduse seoste kirjeldamiseks välja pakkunud loodusteksti mudeli.

Loodusteksti mõiste viitab looduskeskkonna ja tekstide seotusele - üks ei ole arusaadav ja tõlgendatav teiseta. Näiteks oleks „Tõde ja õigust“ keeruline mõista neil, kes pole kunagi sohu sattunud ega tea, milline see välja näeb ning missugune tunne on seal liikuda. Kinni jäänud lehma soost välja tirimine, Andrese ja Pearu kemplemine kraavi kaevamise ümber, kiviste ja viljatute põldudega seotud mure ja saagi paranemisega kaasnev rõõm – need kõik oleksid keeruliselt mõistetavad.

Teisalt on ka maastikus endas märke inimtegevusest, sh kirjandusest, näiteks kohanimede näol. „Tõe ja õiguse“  romaani tegevuspaik Vargamäe asus Kõrvemaal, ja selle kandi inimesed teavad näidata oma kodukohas mitmeid raamatust tuttavaid paiku – näiteks on alles ja kohalike jaoks „Mängukivina“ teada raamatust tuntud kivi, mille ümber karjalapsed mängisid, samuti on tuntud Vargamäe soosilla asukoht, kuhu vankriga alailma kinni jäädi.

Ka filmi jaoks ehitatud uus Vargamäe Võrumaal jääb kohana alles ja muutub tähenduslikuks, Vastse-Roosa küla teatakse ja reklaamitakse kui filmi võttepaika.

Loodust kirjeldava teksti analüüs

Selleks, et aru saada, kuidas kirjanduses maastikku representeeritakse – esitatakse, kirjeldatakse ja tõlgendatakse – tuleks tähele panna, mismoodi autor on oma kirjelduse üles ehitanud. Teisisõnu - tuleks tähele panna looduse märke tekstis.

  1. Leia „Tõe ja õiguse“ romaanist lõik, kus räägitakse maastikust. (Võid kasutada otsingut, et märksõna abil leida mõnd kohta, kus mäletad juttu olevat loodusest/maastikust, kas seoses põllutöödega, kraavitamisega, kehvade teedega vmt).
  2. Vastake leitud tekstikatke abil järgnevatele küsimustele:
    • Kelle perspektiivist maastikku kirjeldatakse? Kas autor nimetab mõnd kehalist tundmust või tegevust?
    • Kas nimetatakse mõnd konkreetset kohanime või liiginime, kas kasutatakse loodusteaduslikke termineid (nt pinnavormide, liikide jm kohta)?
    • Kas ja millised emotsioone ja hinnanguid võib tekstist välja lugeda?

Osa 3

Kuidas on eestlaste suhe soodesse aja jooksul muutunud?

Soo on tõenäoliselt keskkonnatüüp, millega seotud arvamused ja käitumine on aja jooksul kõige rohkem muutunud. Nagu „Tõest ja õigusest“ selgub, oli soo traditsioonilise talupidamise mõttes viljatu ja mõttetu paik, mida tuli kraavide jm. abil põllumaaks kuivendada:

Tõtt öelda, Vargamäe Eesperet ostes polnudki Andres tema tõelist väärtust arvestanud, vaid ta oli aina mõelnud, mis temast võiks teha, mis väärtuse sellele maale tööga võiks anda. Sellepärast ei teinud noor peremees tänaselgi ülevaatusel muud, kui aina kavatses ja plaanitses, püüdes ette aimata, milliseks muutub maapind ja milliseks kasenäss, männijäss ja kuusekönn, kui kraave on kaevatud nii ja nii palju ning selles ja selles sihis. Kas kaseladvad muutuvad mõne aasta pärast teravaks? Kas kuusk ja mänd heidavad karva ja süstavad õhku, nagu pistaks neile herilane tüvve?

(A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus I" 1952, lk 12)

Alates 1970ndatest hakati enam rääkima soode ökoloogilisest tähtsusest. Kaasajal on sood väärtustatud ja armastatud kohad, soode taastamiseks on algatatud mitmeid projekte ja soodes käiakse matkal. Eesti inimeste jaoks on raba üks Eesti sümboleid, nagu selgus Postimehe korraldatud küsitlusest. Tänapäeval räägime soost kui ürgsest, ilusast, jõustavast, rahulikust jne. keskkonnast.

Ka romaan (avaldatud 1926) ja film (2019) peegeldavad soodega seotud arusaamade muutumist. Raamatus on hulgaliselt kraavitamise ja põllupidamise vaeva kirjeldavaid peatükke. Ent filmis on sood esitatud ilusana, näiteks kasutades kauneid droonikaadreid, milliseid võib hulganisti näha Youtube-kanalites või soode kui turismisihtkohtade tutvustustes. Sood on esitatud maalilistena:

Ülesanne

  1. Leia mõni soodega seotud lugu, laul, ütlus või luuletus või tekstikatke varasemast kirjandusest või pärimusest. Uurida võib näiteks Eestimaa Looduse Fondi soode taastamise projekti raames koostatud andmebaasi „Sood Eesti kultuuriloos“. Teise allikana tekstide leidmiseks võib kasutada Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse andmebaasi KOOBAS (menüüst tuleks valida „Teated“ ja otsisõna lahtrisse saab kirjutada „soo“, „raba“ vmt.)
  2. Seejärel otsi mõni viimasest kümnendist pärit soodega seotud artikkel, video või laul/luuletus. Videode leidmiseks võib abiks olla Youtube, mitmesuguseid artikleid võib leida Eesti artiklite andmebaasist ISE, ent võib kasutada ka mitmesuguseid Google otsingu võimalusi.
Varasem näideNäide tänapäevast
1
cloud_downloadrefreshTõmba PDF alla
  1. Jagage ja kirjeldage leitud lugu, videot või kirjeldust omavahel ja vastake järgnevatele küsimustele:
    • Kuidas on sookeskkonda kujutatud - näiteks teaduslikult, visuaalselt, hinnanguliselt - ja mis on tekstide/videode põhiline sõnum ja eesmärk?
    • Kas ja milliseid erinevusi võib varasemate ja uuemate tekstide/videode puhul märgata? Kas need võiks peegeldada soodega seotud erinevaid arusaamu, või pigem väljendavad sarnaseid hinnanguid?

Oskused

Milliseid oskuseid ja vahendeid vajati 19. sajandi talupidamises?

Õpetajale

Stseen filmist: töö

import_contactsSama koht romaanis (lk 52-53)

19. sajandi külas toime tulemine eeldas üksjagu oskuseid. Inimesed ehitasid ise maju, kasvatasid toitu, pidasid karja, kuivendasid soid ja meisterdasid käsitsi eluks vajaminevad esemed. Oskustel oli ka sotsiaalsete hierarhiate kujunemisel oma roll - ka kehva päritoluga mees võis osava ja pühendunud kätetöö või ka hea lauluoskusega kogukonna lugupidamise pälvida, nagu Andres oma töökusega, sulane Jaagup pillimänguga või Hundipalu Tiit saksa keele oskusega.

infoVaata seda lehte tahvlis või lauaarvutis, siis saad lahendada ka põnevaid ülesandeid.

Osa 1

Moodustage 4 rühma. Iga rühma eesmärgiks on kavandada kõige edukam ja jätkusuutlikum talupidamine. Määrake igale rühmale number ühest neljani ja talude/rühmade asukoha valimiseks kasutage loosimasinat:

Keeruta loosiratast
Matsalu
Lahemaa
Vilsandi
Soomaa

1. etapp: Ressursside analüüs

Kujutlege, et teile on antud maalapp ühes alltoodud piirkonnas ja teie ülesanne on planeerida sinna toimiv majapidamine. Esmalt vaadake üle oma ressursid. Mis tüüpi maastikuga on tegu - on see tasane või tõusudega? On teie maalapil veekogusid? Milline on selle taimkate ja mullastik? Mida teate selle piirkonna ilmastikutingimustest?

Iga maalapp asub ühe tänase rahvuspargi territooriumil. Vastused ülaltoodud küsimustele leiate kodulehtedelt:

  • Lahemaa
  • Soomaa
  • Matsalu
  • Vilsandi

2. etapp: Kavandamine

Kuidas saate olemasolevaid ressursse kasutada? Kuhu saate rajada põllud, kuhu tasuks paigutada hooned? Mida oma valdustes toiduks kasvatada saate? Milliseid töid peate põllupidamiseks tegema? Milliseid loomi võiksite pidada? Kas ümbruskonnas kasvab ka metsikult söödavaid taimi? Plaanipidamisel arvestage, et majapidamises on 8-10 töökätepaari. Valige igale töötajale üks põhioskus, pidades silmas erinevaid valdkondi nagu karjakasvatus, põllutööd, puutööd, ehitamine ja meisterdamine, kodused majapidamistööd, kuid ärge unustage ka oskusi, mis otseselt töösse ei puutu nagu näiteks laulmine, tantsimine või ka kaklemise ramm.

3. etapp: Strateegia loomine

Mis on teie majapidamise eripära ja peamine produkt? Tehke nimekiri viiest tootest või hüvest, mis teilt tulevad, ja esitlege neid teistele talupidamistele.

4. etapp: Koostööpartneri valimine

Millise talupidamisega teiste seast võiksite koostööd teha ja sõprussuhteid arendada? Iga talupidamine peab teiste hulgast ühe välja valima ning valikut põhjendama. Milline talupidamine osutus teie mängus kõige populaarsemaks?

Loomad

Millised on "Tõe ja õiguse” tegelaste suhted teiste loomadega? Kuidas on suhtumine loomadesse ja nendega suhtlemise viisid tänaseks muutunud?

Õpetajale

Foto autor: Renee Altrov

«Armas aeg,» hüüdis perenaine, «mis tast siis sohu ajada, kui seal nii tüma on. Maasik on ju lüpsma tulemas.»
«Ega ma ajandki,» nuttis poiss, «ta ise läks, ei taht teine teistest maha jääda.»
«Soos mätastel on ju mustapead, sellepärast,» seletas sauna-Mari. «Arumaa on paljas, seal ei hakka loomal hambad maha, ainult keelega limpsida. Ega loom rumal ole, küll ta teab, kuhu ta läheb.»
«Aga mis siis nüüd?» küsis perenaine nõutult.
«Peame appi minema, mis muud,» vastas saunavanamees. Karjase poole pöördudes küsis ta: «Kus ta on, suurel soonel või?»
«Ei, väiksel,» vastas Eedi. «Suurest tuli läbi, nii et vagu taga. Poolest küljest oli teine sees, aga ikka tuli, muudkui inises vahel.»
«Vaata raibet, või suurest tuleb läbi, aga väiksesse jääb sisse,» siunas sauna-Madis, lisades kohe juurde: «Kui ta väiksel soonel on, siis põle asi nii hull, siis saame oma jõuga läbi.»
Vanker tühjendati silmapilk kraamist ja peale pandi laudu ning köied. Kui mehed ühes karjapoisiga peale istusid, tahtis ka perenaine kaasa minna. Aga saunaonu vastu: .
«Ei, perenaine, see pole naiste töö lehma soost välja vedada. Aga päss ja räks ning tükk õlgi kaasa, seda küll, peab ehk tuld tegema, lehma soendama. Soo on ju alles külm, võtab looma “jalad kangeks. Hiljuti oli veel kirs all.»

Vanker hakkas liikuma.

 «Ärge talle haiget tehke,» palus perenaine tagant järele. ”

(A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus I" 1952, lk 8-9)

Biosemiootik Kalevi Kull osutab, et Eesti on peale meie, inimeste, koduks veel vähemalt 30 000 elusolendiliigile - lindudele ja loomadele, kaladele ja kahepaiksetele, soon- ja sammaltaimedele, vetikatele, putukatele ja teistele. Eestimaa on selline nagu me teda tunneme eelkõige tänu kõikide nende liikide vastastikku seotud ja kõrvuti kulgevale kooselule. Miks on aga oluline oma kaasmaalasi (ära) tunda ja teada, millised elupaigad ja elamisviisid neile sobivad? Just selleks, et kodu alles hoida ja osata lahendada konflikte, mis koduses keskkonnas eri liikide vahel aset võivad leida.

infoVaata seda lehte tahvlis või lauaarvutis, siis saad lahendada ka põnevaid ülesandeid.
  • Osa 1
  • Osa 2
  • Osa 3

Osa 1

  1. Jaotuge gruppideks.
  2. Otsige romaani I osa failist üles lõigud, kus mainitakse mõnda looma. Loomad võiks olla grupiti erinevad, siga, hobune, lehm, koer, kass. Tekstifailist otsides pange tähele sõnade eri vorme (nt koer, koerad, samuti võib neid vahel olla nimetatud nimega, nt Pollo või ümberütlevalt, nt peni).
  3. Kuidas suhtuti raamatus sellesse looma, missugustes situatsioonides sellest loomast juttu oli, kuidas teda iseloomustati või kirjeldati (nt milliseid omadus- ja tegusõnu on kasutatud)? Missuguseid järeldusi saame teha inimese ja selle looma suhete kohta?
  4. Otsige internetist tänapäevane video või pilt, mis peegeldab suhtumist samasse loomaliiki tänapäeval.

Osa 2

Eestimaal elavate inimeste suhted teiste elusolenditega on ülemöödunud sajandiga võrreldes väga palju muutunud. See, keda ja kus oskame märgata ja nimetada, toiduks ja abiliseks kasutada või ka lihtsalt kaaslasena väärtustada, paneks Vargamäe elanikke ilmselt kõvasti imestama. Zoosemiootika uurimissuunale aluse pannud Thomas Sebeok on eelkäijatele toetudes välja pakkunud 8 suhtetüüpi, mida inimeste ja teiste loomade vahel eristada võiks. Seejuures on oluline tähele panna, et nendel suhetel on alati nii bioloogiline kui kultuuriline mõõde. Näiteks on zoosemiootik Nelly Mäekivi selgitanud, kuidas arusaam, millised loomaliigid väärivad kaitsmist, sõltub inimese väärtushinnangutest ja kultuuris loodud tähendustest enam kui keskkonna (objektiivsetest) vajadusest.

Ülesanne

Kas oskate “Tõe ja õiguse” põhjal Sebeoki pakutud suhtetüüpide kohta näiteid tuua? Kui mõni tüüp jääb näiteta, otsige selle asemele Internetist kaasaegne pilt, video või sõnaline tekst.

  1. Inimene on teiste loomade suhtes kiskja või, vastupidi, saak
  2. Inimene on teisele loomale sümbioosipartner  
  3. Inimene kasutab teisi loomi ära oma huvides, näiteks spordis jt hobides
  4. Inimene on teisele loomale või teine loom inimesele parasiit.
  5. Teised loomad ja inimesed võtavad üksteist kui liigikaaslasi
  6. Eristamisvõimetus: teine loom võtab inimest kui loomulikku elementi oma keskkonnas
  7. Inimene on teise looma kodustaja (ja aretaja)
  8. Inimene treenib teisi loomi või teised loomad inimest kindlatel viisidel käituma

Millised neist suhtetüüpidest olid esil “Tõe ja õiguse” aegadel, millised aga tänapäeval? Kas oskate sellesse loendisse midagi lisada?

Osa 3

Baltisaksa päritolu bioloog Jakob von Uexküll võttis kasutusele mõiste omailm, viidates sellega looma subjektiivsele maailmale, mis põhineb tema liigiomasel meeleelundite ehitusel ning eluviisil kindlas keskkonnas. Meeleelunditest sõltub, mida loom on võimeline ümbritsevas keskkonnas tajuma. Retseptorite kaudu jõuab organismini informatsioon ümbritsevas toimuvate muutuste kohta tajumärgi kujul. Vastuvõetud ja märgiks tõlgitud ärritus tekitab organismis omakorda muutuse, mis käivitab mõjuprotsessi, näiteks liikumise. Taolist ärritus-märk-vastus ahelat kirjeldas Uexküll funktsiooniringina, mida võimegi pidada omailma mudeliks.

Ülesanne

Vaadelge natuke lähemalt mõne “Tõe ja õiguse” liigi omailma. Kuulake zooloog Aleksei Turovski kirjeldusi hobuse, lehma, koera ja sea nägemis- ja kuulmismeelest. Valige seejärel romaanist mõni katkend, kus üks nendest loomadest kohal. Hoides kuuldud teadmisi meeles, koostage rühmatööna stsenaarium ja seejärel salvestage selle põhjal video, mis vahendaks valitud stseeni selle looma perspektiivist (ehk tema vaate- ja kuulmispunktist).

Videotöötluseks sobivad näiteks järgmised rakendused: Filmora, Videorama, Quick ja iMovie.

 

Siga

Lehm

Koer

Hobune

home i
add remove